"Isa on mul taevas ingliks.." ehk ühe õnnetu pere lugu.

Tere hea inimene!

Seekord kirjutan ma ühest perekonnast, kes on elus väga palju kurbust ja valu pidanud taluma.

Nii mõnelgi meist oli kindlasti lapsepõlves hirm, et ema või isa kaob ära ja ei tulegi enam kunagi tagasi. Sind ajas see mõte lihtsalt nutma, aga kujuta ette, kui see olekski nii olnud. Lihtsalt enam isa koju ei tule. Ema nutab, Sina aru ei saa mis toimub. Ootad ja ootad koju teda, aga teda ei tule. Hommikul ärkad lootuses, et äkki nüüd on kodus. Vaatad ema silmi mis on paistes nutmisest ja Sa saad aru, et isa ikka pole. Su igatsus järjest süveneb, Sa nutad ennast magama ja palud, et keegi kõrgelt saadaks Su kalli issi koju. Aeg möödub, lootus hakkab kaduma. Lõpuks harjud mõttega, et isa pole enam. Aga pisikene lootuskiir ei kustu iial, et äkki nüüd astub ta uksest sisse..

Selline lugu kahjuks juhtus ühe Tartumaa perega. 3 aastat tagasi juulis jäi pereema üksi koos 3 lapsega. Pereisa istub nüüd pilvepiiril ja valvab oma perekonda. Pereema ütles, et ta oli nii hea mees! Siis kindlasti oli ka.. Perekonda kuulub igati tubli ja tragi ema, pesamunana 3 aastane tütar ja kaks vanemat poega, kes on 11 ja 5. Kahjuks noorem poiss on autist.
Vald toetas perekonda nii kaua kuni ema ei saanud töötada. Lapsed saavad muidugi toitjakaotuspensionit, aga see summa ei ole suur. Ema palk ka kahjuks on väike. Raha kulub ravimitele, korteri peale, maksud, minimaalne toit. Üle ei jää kahjuks ja on raske hakkama saada selle vähesega. Lähisugulasi pereemal ka ei ole, kuna Ta kasvas lastekodus. Pereema ei ole harjunud abi küsima. Ta ei soovi enda lastele sellist lapsepõlve nagu oli temal. Üritab hakkama saada, aga on olukordi millest ei saa enam üksi jagu. Praegu on see hetk käes.

Olen kirjutanud pikalt selle pereemaga. Alguses tundus, et nagu Talle ei jõuaks kohale, et tegelikult ka keegi tahab neid vabatahtlikult aidata. Oli tunda, et raske on rääkida. Tihtipeale hoiab tagasi inimesi hirm ja piinlikus. Lõpuks hakkas jää sulama ja rääkis oma elust.

Perel on kõige suurem murekoht pesemisvõimaluste puudumine. Lapsi peseb ta väikeses vannis ja ise käib võimaluses töö juures pesus. See on kohutav ju! Vann on perel katki läinud ja uut pole kuskilt võtta - ega see odav lõbu kahjuks pole. Rõõmutoojad ei luba perele, et me saame neile pesemisvõimalused sisse, aga see oleks nii hea! Kujutage ette, et kui palju rõõmu see teeks niigi läbi tulest ja veest läbikäinud perele! Kui Sa kallis lugeja tead kedagi, kellel seisab vann kuskil ja ta ei kasuta seda, anna meile teada! Koos saame ehk parandada selle õnnetu pere olukorda. See vann ei pea olema uus, aga et oleks midagigi. Iga inimene väärib pesemisvõimalusi omas kodus. 

Uuendus! OÜ Filtrimeister oma tiimiga annavad perele vanni! Nüüd aga oleks vaja kedagi, kes suudaks vana vanni ära võtta ja uue asemele panna! Muidugi oleks ka ideaalne, kui keegi saaks pisiremondi ära teha. Plaadid on vannitoas pooled ära tulnud ja krohvi kukub laest. 

                            

Lastel on puudust ka riietest. Talv on tulekul, lapsed kasvavad meeletul kiirusel ja kahjuks enam sobilikke asju ei ole. Kui sul on juhuslikult kodus üleliigseid riideid, ma usun, et selle pere lapsed on väga väga õnnelikud iga asja üle! Sallid, mütsid, sokid, kindad - kõik mis on soe ja mõnus - need lapsed vajavad neid väga!!
Vanemale poisile sobib suurus 152. Pereema ütles, et temale on eriti jopet vaja. Pole vaja, et laps haigeks jääks ju külmal talvel. Jalanõudest tunneb ka puudust. Tema jala nr on 39.
Keskmine poeg kannab suurust 128. Kui on riideid kellelgi üle, siis on ta kindlasti õnnelik, aga tema soov on ka, et jalad talvel ei külmetaks. 35 suurus jalanõud oleksid ideaalsed!
Pere pesamuna ehk noor neiu kannab suurust 116. Mõni kleidike, ilus roosa pluusi - kõik võetakse heameelega vastu. Aga jalanõusid nr 28 vajab kõige rohkem.

Pereema on tagasihoidlik. Kui temalt küsisin, et kas Tal on ka midagi puudu, siis viis koguaeg jutu lastele. Aga sain teada, et Temal oleks vaja madala säärega saapaid suurus 39. Kindlasti on ka Tema iga riideeseme üle õnnelik. Pereema on 170cm pikk ja kannab suurust 38.

UUENDUS! Kuna riideid on meil hetkel juba väga palju tulnud ja on ka tulemas, siis neid me hetkel vastu ei võta. Aitäh kõigile kes on aidanud ja tahavad aidata. Kui midagi muutub, anname teada. :)

Kuna nad elavad palgapäevast palgapäevani ja ei saa endale midagi rohkem lubada, siis kindlasti võiks aidata neid ka kuivainetega. Neil oleks kindlasti lihtsam.

Pikk jutt, palju soove. Kui Sa kallis lugeja saad kuidagi aidata neid, palun, kirjuta meile. Iga asi loeb. See lugu peab jõudma võimalikult paljude inimesteni. Ainult nii on võimalus, et nad saaks lõpuks natukenegi rõõmu enda perre! 

Meiega saab kontakti kas roomutoojad@gmail.com või kirjuta meile facebooki Rõõmutoojad

Aitäh Teile!